Palautetta tästä sivusta

Aastapuhkus

Õigusaktid

Uuspuhkuseseadus (soome k. vuosilomalaki) (162/2005) jõustus 2005. aastaaprilli alguses. Seadust kohaldatakse nii era- kui ka avalikus sektoristöö- ja ametisuhtes tehtava töö puhul.

Puhkuseseadust eirakendata meremeeste, tavalise harrastustegevusena tehtud töö, tööhõivetugimeetmete piiridesse kuuluvate isikute, pereliikmest hooldajate ningõppepersonali puhul, kelle vastavate aastapuhkusehüvitiste suhtes onjuba sõlmitud vastavad kollektiivlepingud.

Tööandjat kohustavaskollektiivlepingus võivad esineda sätted mh. puhkusetasu ja puhkuselttagasituleku tasu (soome k. lomaltapaluuraha) kohta.

Kollektiivlepinguüldsiduvuse kinnituskomisjoni otsused ja üldsiduvad kollektiivlepingudleiduvad riikliku õigusaktide andmepanga veebilehtedelt.

Mõisted

Puhkuseaasta

Puhkuseperioodile eelnev, aastapikkune aeg 1.4.- 31.3. Puhkuseõigus arvestatakse selle aja järgi.

Puhkuseperiood

2.5.-30.9. vaheline aeg.

Terve puhkusearvestuse kuu

Kalendrikuu, mille jooksul on töötajale kogunenud vähemalt 14 töölolekupäeva või nn. töölolekuga võrdväärset päeva.

Kuitöötaja on lepingu kohaselt tööl nii harvadel päevadel, et temaleseetõttu ei kogune ühtegi 14 töölolekupäeva sisaldavat kalendrikuud,või siis vaid osa kalendrikuudest sisaldab 14 töölolekupäeva, peetakseterveks puhkusearvestuse kuuks sellist kalendrikuud, mille jooksultöötajale on kogunenud vähemalt 35 töötundi või töölolekuga võrdväärsettundi.

Töölolekuga võrdväärne aeg

Töölolekugavõrdväärseks ajaks peetakse tööl mitteveedetud aega, mille eesttööandja on seadusejärgselt kohustatud maksma töötajale palka. Pealegipeetakse töölolekuga võrdväärseks ajaks ka neid tööpäevi või töötunde,mil töötaja töösuhte jõusoleku ajal ei ole olnud võimeline tööd tegemanäiteks emapuhkuse, erakorralise emapuhkuse, isapuhkuse võivanemapuhkuse, ajutise hoolduspuhkuse, mõjuvate perekondlike põhjuste,haiguse või õnnetusjuhtumi, tervise rehabilitatsiooni või sundpuhkusetõttu (vt. nimekirja puhkuseseaduse § 7-s).

Puhkuseõigus, töötaja õigus puhkeajale ja varuks jäetud puhkuseosa

Puhkuseõigus

Töötajalon õigus saada puhkust 2,5 argipäeva iga terve puhkusearvestuse kuueest. Kui töösuhe on puhkusearvestuse aasta lõpuks jätkunud pidevaltalla aasta, on töötajal siiski õigus saada puhkust 2 argipäeva igaterve puhkusearvestuse kuu eest.

Aastapuhkuse väljateenimine eikatke siis, kui töötaja on vahetult siirdunud sellise tööandjateenistusse, kus omandisuhte, lepingu või muu korralduse alusel onotsustamisõigus endisel tööandjal või tema nn. lähedastel.

Kuion sõlmitud mitmeid järjestikusi, katkematuna või vaid lühikestekatkestustega jätkuvaid tähtajalisi töölepinguid, peetakse töösuhetkatkematuks töösuhteks.

Töötaja õigus puhkeajale

Töötajal,kes vastavalt lepingule teeb kõikidel kalendrikuudel tööd vähem kui 14päeva või vähem kui 35 tundi ning seega ei teeni üldse väljaaastapuhkust, on töösuhte kestmise jooksul õigus soovi korral saadapuhkeaega 2 argipäeva iga kalendrikuu eest, mil ta on olnud töösuhtes.

Varuks jäetud puhkuseosa

Tööandjaja töötaja võivad kokku leppida, et töötaja võib pidada 18 päevaületava osa puhkusest järgmisel puhkuseperioodil või pärast seda,jättes osa puhkusest varuks. Töötajal on õigus jätta varuks 24 päevaületav osa oma puhkusest juhul, kui see ei põhjusta töökoha tootmis-või teenindustegevusele tõsist kahju.

Puhkuse andmine

Töötajale peab andma suvepuhkust (24 argipäeva) puhkuseperioodil 2.5.-30.9.

Talvepuhkus(24 argipäeva ületav osa) antakse pärast puhkuseperioodi, kuid ennejärgmise aasta puhkusearvestuse perioodi algust 1.10-30.4. vaheliselajal.

Aastapuhkus antakse töötajale tööandja poolt määratud ajal,juhul kui tööandja ja töötaja ei lepi omavahel kokku muuspuhkusepidamise ajas.

Tööandja ja töötaja võivad kokku leppida järgmises:
• töötaja peab 12 argipäeva ületava puhkuseosa ühes või mitmes osas;
• aastapuhkuspaigutatakse sellisesse perioodi, mis algab selle kalendriaastaalguses, millele puhkuseperiood satub, ja lõpeb järgmisel aastal ennepuhkuseperioodi algust;
• 12 argipäeva ületava puhkuseosa pidamine hiljemalt aasta jooksul pärast puhkuseperioodi lõppemist;
• töösuhte lõpuks väljateenitud aastapuhkuse pidamine töösuhte kestvuse jooksul;
• töötajaalgatusel 24 argipäeva ületava aastapuhkuse osa pidamine lühendatudtööaja näol. Selline kokkulepe tuleb sõlmida kirjalikult.

Puhkusetasu ja -hüvitis

Puhkusetasu ja -hüvitise arvutamisel võib abiks kasutada puhkusetasu/puhkusehüvitise arvestusblanketti (pdf-fail 50 kt).

Kuupalgalise töötaja puhkusetasuarvutatakse nii, et kuupalk jagatakse vastavasse kuusse kuuluvatetööpäevade arvuga ja saadud päevapalk korrutatakse puhkuseperiooditööpäevade arvuga.

Tunni- ja tükitööpalgalise töötaja puhkusetasu arvestatakse nii, et
  1. puhkusearvestuse aasta jooksul töölolekuaja pealt töötajale makstav või maksta jäänud palk,
2. hädatöö ja seaduse- või lepingukohase ületunnitöö eest lisaks põhipalgale makstavat kõrgendatud töötasu mittearvestades,
3. jagatakse puhkusearvestuse aasta jooksul tehtud tööpäevade arvuga,
4. millele lisaks regulaarsele tööajale lisatakse tehtud töötundide kaheksandik.
5.Kui töötaja iganädalaste tööpäevade arv on vastavalt lepingule väiksemvõi suurem kui 5, korrutatakse keskmine päevapalk iganädalasetööpäevade arvuga ja jagatakse viiega.
6. Nõnda saadud keskminepäevapalk korrutatakse puhkuseseaduse § 11 kohase puhkusepäevade arvulevastava koefitsiendiga või puhkusetasu lepingu koefitsiendiga.

Koefitsiendid ja info nende rakendamisest

Protsendipõhist hüvitistkasutatakse peamiselt osalise tööajaga töötajate puhkusetasu ja nn.puhkeaega väljateenivate töötajate puhkusehüvitist arvestades.Aastapuhkusetasu on 9 % või kui töösuhe jätkub puhkuseperioodileeelneva puhkusearvestuse aasta lõpuks vähemalt aasta võrra, siis onaastapuhkusetasu 11,5 % puhkusearvestusaasta jooksul töölolekuaja eestmakstud palgast või maksmist ootavast palgast, hädatöö eest võiseaduse- või lepingujärgse ületunnitöö eest makstav kõrgendatud palkvälja arvatud. Aastapuhkusetasu aluseks olevale palgale lisataksearvestuslik, töölolemisega võrdväärse mittetöölolekuaja eest saamatajäänud palk.

Kollektiivlepingutes on kasutatava protsendimäärasuhtes võidud kokku leppida teisiti (näit. ehituses 18,5 %, kaubandusesosalise tööajaga töötajail 10 % või 12,5 %).

Aastapuhkusetasupeab välja maksma enne puhkuse algust, välja arvatud maksimaalselt6-päevase puhkuseperioodi eest. Puhkeaega väljateenivatele töötajatelemakstakse puhkusehüvitis puhkeajal või muidu hiljemalt puhkuseperioodilõppedes.

Töösuhte lõppedes on töötajal õigus saada aastapuhkuseasemel puhkusehüvitist selle aja pealt, mille eest ta selleks ajaks eiole saanud puhkust või puhkusehüvitist. Puhkusehüvitist arvestataksevastavalt seadusjärgsele puhkusetasu arvestamisele, kohaldades seadusevastavaid osi.

Makstes puhkusetasu või puhkusehüvitist ontööandja kohustatud esitama töötajale arvestuslehe, kust selgubpuhkusetasu või puhkusehüvitise suurus ning arvestuse alused.

Tööandjaon kohustatud pidama aastapuhkuse arvestust töötaja aastapuhkuste javaruks jäetud puhkuseosade kohta ning puhkuseseaduse aluselarvestatavate palkade ja hüvitiste kohta. Aastapuhkuse arvestusespeavad olema selgelt esitatud aastapuhkuste pikkused ja aeg ningpalkade ja hüvitiste suurus ja nende arvestamise alused.

Lisateave

Tööministeeriumon avaldanud bukleti uuest puhkuseseadusest. Buklet ja lisateave antudteemal leidub tööministeeriumi võrguteenuste lehekülgedel:Tööministeerium – töösuhted ja seadused - töösuhted – tööaeg jaaastapuhkus