Palk

Palga alammäär

Palgaalammäär põhineb kollektiivlepingutel. Tööandja, kes kuulubkollektiivlepingu sõlminud tööandjate liitu, järgib oma liidu pooltsellel ametialal sõlmitud kollektiivlepingut. Tööandja, kes ei kuulukollektiivlepingu sõlminud tööandjate liitu, on kohustatud järgimaametialal kehtivat, üldsiduvat kollektiivlepingut. Tööandja ei tohisõlmida töötajaga sellist töölepingut, mille tingimused on halvemad kuiüldsiduva kollektiivlepingu tingimused. Täpsemat teavet üldsiduvatekollektiivlepingute kohta saab oma tööandjate või töövõtjate liidustvõi töökaitseametadest.

Normaalne ja mõistlik palk, soovitus

Kuitööandja ei kuulu kollektiivlepingu sõlminud tööandjate liitu ningametialal ei kehti teda kohustavat üldsiduvat kollektiivlepingut, peabtööandja maksma töötajale tehtud töö eest normaalseks ja mõistlikukspeetavat palka.

Kui ametialal kehtib mingi muu kui üldsiduvkollektiivleping, võidakse normaalseks ja mõistlikuks pidada selles tööeest ettenähtud palka. Kui ametialal ei ole üldse mingisugustkollektiivlepingut sõlmitud, võib normaalne ja mõistlik palk põhinedanäiteks vastava ametiala ametiühingute palgasoovitustel. Kui ka neid eiole, on soovitatav, et täiskohaga töö eest makstakse vähemalt niipalju, et töötu sotsiaalse kaitse seaduse (soome k.työttömyysturvalaki) töölolekutingimuse kohane õigus päevarahasaamiseks oleks täidetud. See kujutab endast kuus sellist summat, misvastab 40-kordsele põhipäevarahale. Selle kohaselt peab alates 1.1.2008olema palk vähemalt 980,40 eurot kuus, 45,60 eurot päevas või 5,70eurot tunnis.

Haiguspuhkuse hüvitis

Seadusnäeb ette, et töövõimetul töötajal on õigus saada haiguspuhkuse ajalhüvitist (palka), kui ta haiguse või õnnetusjuhtumi tõttu ei olevõimeline töötama. Haiguspuhkuse hüvitist makstakse seadusekohaselthaigestumispäeva eest (kui see päev oleks töötaja tööl olles olnud tematööpäev) ja sellele järgnevate üheksa argipäevast tööpäeva eest. Kuitöösuhe on töövõimetuse algamise hetkeks kestnud vähemalt ühe kuu,makstakse töötajale haiguspäevade eest täispalk. Kui töösuhe on kestnudalla kuu, makstakse haiguspäevade eest pool palgast.

Enamusametialadel tuginetakse haiguspuhkuse hüvitise maksmiselkollektiivlepingule ning mitte seadusele. Kollektiivlepingu kohasedhaiguspuhkuse ajal makstavad hüvitised võivad teatud osades erinedaseaduses ettenähtud miinimumsoodustustest ja samas olla neist paremad.Tavaliselt on kollektiivlepingute haiguspuhkuse hüvitise maksmisperioodpikem seaduses ettenähtust. Haiguspuhkuse hüvitise maksmise alusedtuleb kooskõlastada vastava ametiala kollektiivlepinguga.

Palgaarvestusleht ja palga korrigeerimistaotlus

Tööandjaon kohustatud koos palga maksmisega esitama töötajalepalgaarvestuslehe, millest selgub palga suurus ja palgamääramisealused. Palgaarvestusleht on vältimatu abivahend, mille alusel onvõimalik selgitada palgaarvestuse käigus ette tulnud arvutusvead võimuud eksimused. Kui tööandja ei anna töötajale palgaarvestuslehte, peabtöötaja tegema talle viivitamatult sellekohase märkuse. Kui töötaja eiole oma hinnangul saanud tööandjalt kätte kogu palka, millele tal onõigus, peab ta taotlema tööandjalt oma palga korrigeerimist.

Palgaarvestus (pdf-fail).

Palgaarvestuslehe andmata jätmine meeldetuletusest hoolimata on karistatav (töölepingu seaduse 13. peatükk § 11 lg 2).

Ooteaja hüvitis

Palktuleb välja maksta palgamaksmise perioodi viimasel päeval, väljaarvatudjuhul, kui on kokku lepitud teisiti. Töösuhte lõppedes lõpeb kapalgamaksmise periood, mistõttu töösuhtest tulenev, veel saamata olevpalk tuleb töötajale välja maksta siis, kui töösuhe lõpeb. Kui palgaväljamaksmine hilineb, on töötajal õigus saada lisaks intressiseaduses(soome k. korkolaki) ettenähtud viivisele ka täispalk ootepäevade eest,kuid maksimaalselt siiski kuue kalendripäeva eest.

Kui töö eestsaamata jäänud palk on ebaselge ja vaidlustatav ning kui hilinemine ontingitud arvutusveast või muust arvutusvea sarnasest eksimusest, ontöötajal õigus saada palka ooteaja eest vaid sel juhul, kui ta onteinud tööandjale hilinemise kohta märkuse kuu aja jooksul töösuhtelõppemisest ning tööandja ei ole maksnud töötajale saamata jäänud palkakolme argipäeva jooksul märkuse tegemisest.

Kinnipidamised palgast

Kuitööandjal on omakorda töötajalt saada selge ja vaidlustamata summa,näiteks kui töötaja on talle võlgu teatud summa, võib tööandja pidadaselle summa kinni töötaja palgast. Korraga tohib aga palgast kinnipidada kõige rohkem kolmandiku vastavast netopalgast.

Tööandja eitohi pidada kinni töötaja palka juhul, kui töötaja võlg temale ei oleselge ja vaidlustamata. Seda näiteks juhul, kui tööandja nõuabtöötajalt kahjutasu. Kui töötaja on töö käigus põhjustanud tööandjalekahju, määratakse töötaja poolt maksmisele kuuluv summa kahjutasupuudutavate seadusesätete alusel kohtus, juhul kui osapooled ei suudakahjutasus ise omavahel kokku leppida.

Saamata jäänud palga väljanõudmine

Kuitööandja ei maksa töötajale kätte väljateenitud palka, peab töövõtjateliitu kuuluv töötaja võtma ühendust oma ametiühinguga. Ametiühingussemittekuuluv töötaja võib nõuda saamata jäänud palka alamkohtu kaudu.Kohtuasja peab ta algatama ise. Selleks võib ta näiteks võtta ühendustadvokaadibürooga või õigusabibürooga. Töökaitseamet töötajapalganõuet edasi kohtusse ei vii.

Kui töötaja kahtlustab, ettööandja on maksuvõimetu, peab ta viivitamatult võtma ühendust omakodukoha tööbürooga selleks, et esitada palgagarantiitaotlus (soome k.palkkaturvahakemus). Taotlus tuleb esitada kolme kuu jooksul saadaolevasumma maksetähtpäevast. töökaitseamet ei tegelepalgagarantiiküsimustega.

Nõu ja abi töökaitseametist

Töökaitseametist saab teavet selle kohta, millistel seadusesätetel palk põhineb,milliseid sätteid tõlgendatakse üksikjuhtudel ning kuidas palkaarvestada ja maksta. Vajadusel antakse tööandjatele suulist nõu, kuidaslahendada selgeid lepingurikkumisi. Töökaitseamet ei arvestatöötaja palka ega tegutse töötaja nimel, kui saamata jäänud palk onsummalt ebaselge ja vaidlustatav.