Tööaja arvestus

Tööaja mõiste

Tööajakspeetakse töö tegemisele kuluvat aega ning sellist aega, mil töötaja onkohustatud viibima töökohas tööandja käsutuses. Ka seda aega, miltöötaja viibib tööd mittetehes töökohas, peetakse tema tööajaks, kui tavõib vajadusel igal hetkel alustada töö tegemist. "Töökoht" võibtähendada peale tavalist ja põhilist töötamisekohta ka ükskõik millistsellist töötamisekohta, kuhu tööandja on vastavalt oma juhtimis- võikontrolliõigusele töötaja töötamise eesmärgil määranud.

Tööaja ühtlustamisgraafik

Tööaja ühtlustamisgraafiku (soome k. tasoittumisjärjestelmä)peab koostama juhul, kui ettevõttes kasutatakse seaduse- võikollektiivlepingu-põhiseid keskmisi regulaarseid nädalasi tööaegu võiperioodilist tööaega. Tööaja ühtlustamisgraafikust peab selgumavähemalt tööaja ühtlustamisperioodi kuuluva iga nädala regulaarnetööaeg.

Tööaja ühtlustamisgraafiku peab koostama ette vähemalt selleks ajaks, kui regulaarne tööaeg ühtlustub seadusesätte-kohaseks või kokkulepitud keskmiseks.

Libisev tööaeg

Kõikidetööaegade, välja arvatud perioodilise töö puhul võib teatud tingimustelmuuta regulaarse tööaja libisevaks. Libisev tööaeg võib pakkuda tõhusatvaheldust töökoormusele. See annab töötajale võimaluse kokkulepitudajapiiride raames ning vastavalt tööolukorrale ja isiklikelevajadustele otsustada ise, kui pikk tema tööpäev teatud päevadel on.

Libisevatööaja kasutamine eeldab esmalt, et selles on tööandja ja töötajaomavahel kokku leppinud. Lisaks igapäevase ja iganädalase regulaarsetööaja pikkusele peab libiseva tööaja puhul kokku leppima ka järgmises:

• Muutumatu tööaja pikkus = see minimaalne tunniarv, mis on vaja töötada iga päev
• Ööpäevane nn. libisemise piiraeg (soome k. liukumaraja)ehk ajavahemik, mille jooksul võib liuggraafiku puhul tööd alustada jalõpetada = seadusejärgselt võib see olla maksimaalselt kolm tundi
• Igapäevaste puhkepauside pikkused ja paigutus
• Maksimaalne tunniarv, mis läheb üle või jääb alla regulaarse tööaja (nn. libisemissaldo, soome k. liukumasaldo)= võib olla maksimaalselt ± 40 h. Kui libisemise nn. pluss-saldo ontäis, ei või "libiseda" ehk pikendada tööpäeva üle regulaarse tööajaenne, kui on teinud ühe või mitu lühemat tööpäeva.

Libiseva tööaja puhul lühendab või pikendab regulaarset ööpäevast tööaega libisemisaeg (soome k. liukuma-aika), mis võib olla maksimaalselt kolm tundi. Iganädalalne regulaarne tööaeg on keskmiselt maksimaalselt 40 tundi.

Liuggraafiku piirid ja libisemissaldo ühtlustamine

Tööajaööpäevase libisemise maksimaalse tunniarvu (3 h) ja libisemissaldomaksimaalse tunniarvu (± 40 h) suhtes võib teha erandi ainult riiklikukollektiivlepingu alusel.

Libisemissaldo ühtlustamisperioodi (soome k. tasoittumisjakso)osas võib kokku leppida, kuid see ei ole kohustuslik. Kuiühtlustamisperioodi suhtes on kokku lepitud, on töötaja kohustatudhoolitsema selle eest, et ta ühtlustamisperioodi lõpuks ”nullib” omalibisemise pluss- või miinussaldo. Ühtlustamisperioodi lõppeminetähendab, et libisemissaldo nullitakse ja arvestust alustataksealgusest.

Töövahetuste nimekiri ja puhkeajad

Tööandja on kohustatud koostama ette töövahetuste nimekirja, millest selguvad töötaja regulaarse tööaja algus ja lõpp ning igapäevaste puhkepauside ajaline paiknemine.

Töövahetuste nimekirja peab tavaliselt koostama samaks ajaks kui tööaja ühtlustamisgraafiku ning esitama kirjalikult ja varakult töötajatele, kõige hiljem nädal enne selles mainitud perioodi algust.

Kuiööpäevane tööaeg on pikem kui kuus tundi, peab töövahetuse jooksulvõimaldama töötajale vähemalt ühetunnise puhkepausi. Tööandja jatöötaja võivad leppida kokku, et puhkepaus lühendatakse poolele tunnile.

Põhireegel on, et tööandja peab võimaldama töötajale iga töövahetuse algamisele järgneva 24 tunni jooksul vähemalt 11-tunnise, katkematu ööpäevakohase puhkeaja. Perioodilise töö puhul on ööpäevane puhkeaeg vähemalt 9 tundi.

Töötajale peab selle põhireegli alusel võimaldatama korra nädalas vähemalt 35 tundi kestev, katkematu iganädalane puhkeaeg. See peab olema, kui võimalik, pühapäeval.

Lisatöö ja ületunnitöö mõisted

Kuikokkulepitud regulaarne tööaeg on lühem tööaja seaduses määratletudregulaarsetest maksimumtööaegadest, nimetatakse regulaarse tööajaülemmäära ja kokkulepitud regulaarse tööaja vahet lisatööks.

Ööpäevane ületunnitöö on töö, mis ületab seaduses määratletud ühe ööpäeva regulaarse tööaja ülemmäära. Iganädalane ületunnitööon töö, mis ületab seaduses määratletud ühe nädala regulaarse tööajaülemmäära, kuid ei ületa ühe ööpäeva regulaarse tööaja ülemmäära.

Perioodiline ületunnitöö (soome k. jaksoylityö)on töö, mida tehakse tööaja seaduse § 7-s määratletud perioodilisteltöödel lisaks kahe- või kolmenädalasele regulaarsele maksimumtööajale.

Tööaja arvestuse sisu

Tööandja peab pidama tööaja arvestust iga töötaja ja kõikide tema tehtud töötundide kohta ja nende eest makstud töötasu kohta. Tööaja arvestust võib pidada üheskoos palgaarvestusega või sellest eraldi.
Tööandja võib märkida töötundidena üles kas

1) regulaarse tööaja töötunnid, lisatöö, ületunnitöö, hädatöö ja pühapäevatöö tunnid ning nende eest makstud töötasu; või

2) kõik tehtud töötunnid ning eraldi ületunnitöö, hädatöö ja pühapäevatöö tunnid ning nende eest makstud kõrgendatud töötasu.

Esimesenamainitud arvestusmeetodit soovitatakse kasutada kuupalka saavate ningteist meetodit tunnipalka saavate töötajate puhul.

Kui tunnidmärgitakse tööaja arvestusse esimese meetodi järgi, siis peab lisatöötunnid märkima eraldi. Kui kasutatakse teist arvestusmeetodit, sisaldublisatöö juba kõikides tehtud tundides ning seda ei märgita enam eraldi.

Lisatööaegaei tohi märkida ületunnitöö lahtritesse, isegi kui selle eest on ettenähtud kõrgendatud töötasu või kui ametiala kollektiivleping käsitleblisatööd ületunnitööna.

Tööaja seaduses määratletudületunnitöö tunnid peavad olema tööaja arvestuses selgelt loetavadilma, et selleks peaks läbi viidama mingeid eraldi arvutusi.Ületunnitöö tunnid märgitakse reaalselt tehtud töötundidena, mittekõrgendatud töötasuga tundidena.

Ööpäevased ja iganädalasedületunnitöö tunnid peab märkima eri lahtritesse, kuna need tasustatakseeriliselt. Mõlema ületunnitöö tüübi ületunnitöö tunnid tasub märkidaeraldi ka vastavalt kõrgendatud töötasu protsendimääradele (50 % ja100%).

Ületunnitöö tundide ülemmäär ja lisaületunnitöö suhtes kokkuleppimine

Ületunnitööd tohib töötajal lubada teha kõige rohkem 138 tundi neljakuulise perioodi jooksul. Seda määra ei tohi ületada.

Kalendriaasta jooksul tohib töötajal lubada teha kõige rohkem 250 ületunnitöö tundi. Sellele lisaks võib kohalikult kokku leppida maksimaalselt 80 ületunnitöö tunni teha lubamise suhtes.

Kohalikkokkulepe sõlmitakse tööandja ja usaldusisiku vahel, või kui sellist eiole valitud, siis tööandja ja teise personaliesindaja vahel. Juhul kuipersonaliesindajat ei ole, võib kohaliku kokkuleppe sõlmida tööandja jakogu personali, või tööandja ja teatud personalirühma vahel, kui kõikpersonalirühma kuuluvad töötajad sellega nõustuvad.

Kohalik leping (soome k. paikallinen sopimus) peab olema sõlmitud kirjalikult ja selles peab olema mainitud, millist personaliosa see puudutab ja mis on kokkulepitud lisaületunnitöö määr.

Ületunnitöö tundide arvestamine ja arvestusperioodide määramine

Tööandjaon kohustatud jälgima ja arvestama tehtud ületunnitööd reaalajas nii,et ületunnitöö neljakuulistele perioodidele ja kalendriaastale määratudülemmäärasid ei ületataks.

Neljakuulised arvestusperioodidpeavad üksteisele vahetult järgnema. Tööandja võib määrata esimesearvestusperioodi algama näiteks kalendriaasta alguses või nii, et see algab selle kalendrikuu alguses, mille jooksul töötaja on teinud ületunnitööd käesoleva kalendriaasta jooksul esimest korda.

Lisatöö, ületunnitöö ja pühapäevatöö hüvitised ning nädalapuhkuse hüvitis

Lisatöö eest makstakse tööaja seaduse kohaselt ühekordset töötasu.

Ööpäevase ületunnitöö eest makstakse kahe esimese ületunnitöö tunni eest 50 % ja järgmiste ületunnitöö tundide eest 100 % kõrgemat palka.

Iganädalase ületunnitöö eest makstakse 50% kõrgemat palka.

Perioodilise ületunnitöö eest, mida tehakse lisaks kolmenädalase perioodiregulaarsele tööajale, makstakse 18 esimese tunni eest 50 % jajärgmiste tundide eest 100 % kõrgemat palka. Perioodilise ületunnitööeest, mida tehakse lisaks kahenädalase perioodi regulaarsele tööajale, makstakse 12 esimese tunni eest 50 % ja järgmiste tundide eest 100 % kõrgemat palka.

Tööandja ja töötaja võivad leppida kokku selles, et vahetavad lisatöö ja ületunnitöö hüvitise täielikult või osaliselt välja vastava palgalise puhkeaja vastu. Ületunnitöö eest antava puhkeaja pikkus määratakse vastavalt ületunnitöö hüvitiste protsendimääradele.

Ametialal kehtiv kollektiivleping võib sisaldada lisatöö ja ületunnitöö hüvitisi puudutavaid sätteid, mis seaduses puuduvad.

Pühapäeval või kiriklikul pühal regulaarse tööaja sees tehtud töö eest peab tööandja maksma pühapäevahüvitist, milleks on 100 % kõrgendatud palk. Seda ei ole võimalik vahetada välja palgalise puhkeaja vastu.

Pühapäeval või kiriklikul pühal tehtud lisatöö, ületunnitöö ja hädatöö eest on tööandja kohustatud lisaks pühapäevahüvitisele maksma ka seadusejärgset või kollektiivlepinguga määratud hüvitist.

Kuiiganädalase puhkeaja jooksul on töötaja pidanud töötama erakorraliselt,peab kaotatud iganädalase puhkeaja kompenseerima töötajale vastavapikkusega palgalise tööaja lühendamise näol või peab tööandja maksmatöötajale iganädalase puhkeaja hüvitisena ühekordsele palgale vastavasumma.

Tööaja arvestuslehe ja teiste tööajadokumentide esitamine

Tööajaarvestus ning regulaarse tööaja ja lisatööaja kohta kohalikult sõlmitudkirjalikud lepingud tuleb vastava nõudmise korral esitada töökaitseinspektorile ning töötajate usaldusisikule või töökaitsevolinikule.

Töökaitseametnikele peab nende sellekohase palve kohaselt toimetama koopiadtööaja arvestuslehest, tööaega ja lisatööd puudutavatest kohalikestlepingutest ning tööaja ühtlustamisgraafikust ja töövahetusenimekirjadest. Töö turvalisust ja ohutust jälgival töökohatöökaitsevolinikul on õigus saada vastavad aruanded.

Töötajal võitema volitatud isikul on õigus saada kirjalik selgitus töötajatpuudutava tööaja arvestuse ja töövahetuse nimekirjade sissekannetest.

Tööaja arvestuse mittepidamine

Tööajaarvestust peab pidama tõepäraselt ja ausalt. Juhul kui tööandja ei peatööaja arvestust, peab seda valesti, muudab seda või hävitab, peidabvõi teeb võimatuks selle lugemise, on tööandjale või tema esindajalevõimalik määrata seadusejärgne karistus.

Kui tööaja arvestust eiole peetud, tugineb kohus tavaliselt nendele tehtud töötundepuudutavatele aruannetele ja märkmetele, mille töötaja esitab näiteksületunnitöö hüvitist puudutava hagi aluseks.