Etusivu  >  Töötamine Soomes  >  Töösuhete küsimused

Töösuhete küsimused

Mis on töösuhete küsimused?

Töösuheteküsimused on töösuhte tingimusi puudutavate seadusaktide jalepingutealaste ettekirjutuste ning nendel põhinevate protseduuride jatööpraktikate tervik. Tähtsaimad lepingutealased ettekirjutused onreguleeritud ka töölepingu seaduse, tööaja seaduse ja puhkuseseadusega.Lepingutest tähtsaimad on tööleping ja kollektiivleping. Laialdasimamõjuga on üldsiduv kollektiivleping. See reguleerib miinimumtingimusitegevusala kõikides töösuhetes.

Töösuhete järelvalve eesmärk

Keskseimpõhimõte töösuhet puudutavates seadusaktides on töösuhte nõrgemaosapoole, töötaja, miinimumhuvide kaitsmine. Töösuhete järelvalveeesmärgiks on tagada töötajate töötingimuste miinimumtase, võrdväärneja erapooletu kohtlemine ning töösuhte turvalisus, takistadaettevõtteid saamast endale konkurentsieeliseid miinimumtingimusirikkudes ning toetada eriti väikeettevõtete oma töökaitse alasttegevust töösuhete küsimuste korraldamise parandamise nimel. Töösuhet reguleerivate seaduste järelvalve on määratud töökaitseameti tegevusalasse kuuluvaks.

Töösuhete küsimuste haldus loob alusetulemusrikkale tööpanusele. Töösuhte põhielemendid on vastastikunevastutus ja usaldus. Vastutus töösuhtes tähendab pühendumist sellele,milles kokku lepitud. Usaldus lepingupartneri vastu sünniblepingutingimuste ja lubaduste pidamise kaudu. Hea kontroll töökohastoimuva üle valitseb siis, kui lepingutingimused on hoolikaltettevalmistatud ja asjaosalistele tutvustatud, vastutusvaldkonnad javolitused on määratletud ning osapooltele on õpetatud iseseisvattöötamist, professionaalset suhtumist ja koostööd. Tulemusrikastkoostööd toetab töötajate omi otsuseid soosiv juhtimisviis, kus ülemusejuhtimisstiil on küsimusi esitav, ärakuulav, vastutust jagav jatunnustust andev.

Töösuhte tingimuste mittejärgimised põhjustavadusaldamatust, mis madaldab motivatsiooni ja panustamist ning võib viiakonfliktideni, vastutustundetu käitumiseni ja töötulemustehalvenemiseni. Kui tööandja ei järgi töötaja õigusi, nõrgeneb töötajapühendumus tööle, töö kvaliteet ja tulemuslikkus. Kui töötaja ei täidaoma töökohustusi korralikult, kaotab tööandja usalduse ja töösuhtejätkumine on ohus.

Üldsiduva kollektiivlepingu kaks järgimis- ja järelvalvestruktuuri

Soomes on kaks paralleelselt tegutsevat, õigusmõjude poolest erinevat kollektiivlepingu järgimis- ja järelvalvestruktuuri:

Kollektiivlepingute järgimissüsteemid 
• kollektiivlepingugaseotud olevate töösuhte osapoolte õigusi ja kohustusi reguleeriv,kollektiivlepingu seadusel (1946/436) põhinev süsteem ning
  
• kollektiivlepingugamitte seotud olevaid tööandjaid kohustav töölepingu seaduse (2001/55)2. peatüki § 7-l põhinev üldsiduvate kollektiivlepingute süsteem.

Üldsiduvatekollektiivlepingute järelvalvet teostavad ühelt poolt selle sõlminudtööandjate ja töötajate ühingud ning teisalt töökaitseinspektorid;mõlemail on oma kontrolliareaal. See jaotub järgnevalt:

Kollektiivlepingute järelvalve 
• Ühingudsooritavad järelvalvet kõikide enda sõlmitud kollektiivlepingutejärgimise üle kollektiivlepingu seaduses mõeldud kollektiivlepingutavarakenduse raames. Sel juhul on tööandja alati seotudkollektiivlepinguga selle sõlminud tööandjate ühingu liikmena.
  
• Töökaitseinspektorsooritab järelvalvet ainult üldsiduvate kollektiivlepingute järgimiseüle ning ainult sellistes töösuhetes, kus tööandja kohustus järgidakollektiivlepingut põhineb ainuüksi töölepingu seaduse 2. peatüki §7-l,mitte kollektiivlepingu seadusel. Sel juhul ei ole tööandja kunagikollektiivlepinguga seotud.

Ühingud kui järelvalvajad

Ühingutelon kollektiivlepinguga seotud osapooli puudutavas kollektiivlepingujärelvalves kasutuses mh. kohalikud ja ametiühingu tasemel peetavadkonsultatsioonid vaidluste lahendamiseks. Nende abil lahendatakseenamik tavalisimatest kollektiivlepingu tõlgendamisest ja kohaldamisesttulenevatest vaidlustest. Viimase võimalusena võib ühing saatakollektiivlepingu rikkumisest, kohaldamisest või tõlgendamisesttulenenud vaidluse töökohtusse. Lepingut rikkunud osapoolele võidaksemäärata karistuseks kollektiivlepingu seaduse järgne leppetrahv.

Töökaitseinspektor kui järelvalvaja

Ühingutevolitused sooritada kollektiivlepingute järelvalvet ei laienekollektiivlepinguga mitteseotud olevale tööandjale. Sellisel juhul eikohaldata kollektiivlepingu seadust ning kollektiivlepingust ei tulenesellega mitteseotud olevale tööandjale kohustusi kollektiivlepingusõlminud ühingute suhtes. Sellest tuleneb, et vaidlusküsimustes eipeeta kohalikke konsultatsioone ning vaidlust ei ole võimalik jättaühingute või töökohtu otsustada. Nendel põhjustel erinebtöökaitseinspektori järelvalve oluliselt ühingute järelvalvest ningkujutab vaid juhiste ja nõuannete andmist töösuhte osapoolteleüldsiduva kollektiivlepingu palga- ja teiste miinimumtingimuste osas.Kui kollektiivlepinguga mitteseotud olev tööandja ei järgi üldsiduvatkollektiivlepingut ega ametivõimude juhiseid, võib üldsiduvalkollektiivlepingul põhinevad soodustused ja maksed lõpuks taotledakätte kohtusse esitatava hagi kaudu. Hagi esitab töötaja, mittetöökaitseinspektor.

Ametiala huve kaitsva organisatsiooni järelvalve ja töökaitseinspektori järelvalve vahe

Ametialatööandjate ja töötajate ühingud sooritavad järelvalvet oma liikmetehuvide ja õiguste üle töösuhtes. Näiteks ametiühingusse kuuluva töötajaametiühing korraldab tema eest neid huvikaitsmise küsimusi, mispuudutavad tema palga- jt. tingimusi ning teisi kollektiivlepingusmainitud töötaja õigusi. Töökaitseinspektor sooritab järelvalvettöösuhte tingimusi reguleerivate töökaitsesätete rakendamise üle, kuidei toimi töösuhte osapoolte huvide kaitsmise ülesannetes.

Ametiala huve kaitsva organisatsiooni järelvalvetöösse kuulub mh. 
• omaliikmete kollektiivlepingule, töölepingule ja töösuhte õigusaktidelepõhinevate õiguste ja kohustuste selgitamine (näit. maksmata jäänudpalga arvestamine);
• kohalikud ja ametiühingu tasemel peetavad läbirääkimised töösuhtealaste vaidluste lahendamiseks;
• kompensatsioonihagidekorraldamine kohtus ja kollektiivlepingu kohaldamist või tõlgendamistpuudutavate hagide korraldamine töökohtus.

Töökaitseinspektori järelvalvetöösse kuulub mh.  
• nõuja juhendite andmine töösuhte osapooltele töösuhte õiguste jakohustuste alustest (näit. millistel sätetel põhineb palga saamine jakuidas seda arvestatakse);
• juhendid osapooltele selle kohta, kuidas lahendada lepingurikkumisi;
• avaldus juurdluse alustamiseks ja süüdistuse esitamine tööalases seadusrikkumises;
• probleeme ennetav nõustamine ja koolitus.