Töötamine Soomes

Seadusandluse laienemine

Soome töö- ja tööohutuse seadusandlus laieneb samamoodi kõikidelesoome tööandja teenistuses olevatele isikutele sõltumata sellest, mismaa kodanikud nad on. Nn. lähetatud töötajatele laiendatakse Soomeseadusandlust muuhulgas ületunnitöö tasustamise, tööaegade, korralisepuhkuse, töövõimetusaja tasu ja üldkehtiva kollektiivlepingujärgseminimaalpalga osas.

Kollektiivleping

Ameti- ja tööandjate ühingud sõlmivad kollektiivlepingu palga jamuude töösuhte tingimuste kohta. Üldiselt on kollektiivlepingus kokkulepitud töötaja suhtes paremad tingimused kui seadusandlusest tuleneks.Peaaegu kõikides kollektiivlepingutes on kokku lepitud muuhulgaslühemast tööajast, pikemaajalisest tasust töövõimetuse korral japuhkusetasust, kui on seadusandluses ette nähtud. Enamikel ametialadelon kõiki tööandjaid hõlmav kollektiivleping (üldsiduv kollektiivleping).

Tööleping

Tööandja ja töötaja lepivad töölepingus kokku töösuhte tingimused.Soovitatav on sõlmida kirjalik leping, millest peab selguma vähemalt:tööandja/ettevõtte nimi, töötaja nimi, millise töö kohta on lepingtehtud, töö algamisaeg, tööperioodi pikkus, töölepingu lõpetamisestetteteatamise aeg, katseaeg, töötasu, tööaeg. Suuline leping onsoovitatav sõlmida kahe tunnistaja juuresolekul. Kui töösuhe onsõlmitud tähtajatuna või tähtajalisena kestusega üle kuu, peab tööandjaandma suulise lepingu sisust kirjaliku selgituse hiljemalt enne esimesepalgamaksuperioodi lõppemist.

Leping, millega vähendatakse töötajale töölepinguseadusega või kollektiivlepinguga kaasnevaid õigusi ja soodustusi, on kehtetu.

Tööaeg

Regulaarse tööaja pikkuseks on tavaliselt maksimaalselt 8 tundiööpäevas, 40 tundi nädalas. Kahe nädala kestel regulaarseks tööajaks onmaksimaalselt 80 tundi ja kolme nädala kestel maksimaalselt 120 tundi.Nädalast regulaarset tööaega võidakse summeerida 40 tunniks ka pikemaperioodi vältel. Seaduse ja kollektiivlepingute alusel on ka muidvõimalikke variante, näiteks kahe- ja kolmenädalased tööperioodid.Töökohal peab olema nähtaval töögraafik, millest peab selguma töötajateregulaarse tööaja algamis- ja lõppemisaeg ning puhkeajad.

Tööandjal on kohustus pidada tööaja arvestust. Võimalikearusaamatuste vältimiseks tuleks töötajal teha endale märkmeidtöötamise aegade ja saadud töötasude kohta.

Töötasu

Soomes ei ole üldist miinimumtöötasu. Enamikel ametialadel määrabkollektiivleping töötasu ja muude töötingimuste minimaaltaseme.Võidakse kokku leppida ka palgale lisanduvate soodustuste suhtes, nagunäiteks toit või majutus.

Kollektiivlepingujärgne töötasu suurus sõltub töötajakvalifikatsiooni kategooriast ja töökoha asukohast ( I ja II kallidusegrupp). Näitena järgnevad mõnede ametialade I kalliduse grupi palgad:

Ehitus (1.4.2013 - )
Kategooria	I	II	III	IV	V	VI
Töötasu (€/h)	9,67	11,02	12,17	13,51	14,78	15,89

Metallitöötlemine (1.11.2012 - )
Kategooria	I	II	III
Töötasu (€/h)	8,61	9,97	11,54

Koristamine (1.1.2013 - )
Kategooria	1	2	3	4	5	6	7	8	9	10
Töötasu (€/h)	8,33	9,25	9,71	10,20	10,71	11,24	11,69	12,16	12,65	13,15

Majutus ja toitlustamine (1.6.2013 - )
Kategooria	I	II	III	IV	V
Töötasu (€/h)	9,80	9,88	10,38	10,86	11,23

Tasu töövõimetuse ajal

Kui töötaja on sama tööandja teenistuses olnud vähemalt ühe kuu, onta õigustatud saama töövõimetuse ajal tasu, kui ta puudub töölthaigestumise või õnnetusjuhtumi tõttu. Tasu maksmine eeldabtöövõimetuse selgitamist tööandjat rahuldaval viisil (näit. arstitõend). Vähem kui kuu kestnud töösuhte korral makstakse 50 % töötasust. Tasumakstakse seaduse järgi üheksa päeva eest, kuid kollektiivlepingutepõhjal tavaliselt enamate päevade eest.

Kõrgendatud töötasu

Töö, mis ületab regulaarse tööaja (vt. Tööaeg), on ületunnitöö.Ületunnitöö eest makstakse kõrgemat palka: ühe ööpäeva jooksul tehtavaületunnitöö 2 esimese tunni eest 50 % ja järgmiste tundide eest 100 %kõrgemat palka. Nädala jooksul tehtava ületunnitöö eest makstakse 50 %kõrgemat palka.

Kahenädalase tööperioodi puhul 12 esimese ja kolmenädalasetööperioodi puhul 18 esimese ületöötunni eest makstakse 50 % kõrgematpalka ja järgnevate tundide eest kahekordset palka.

Pühapäeval tehtud töö eest makstakse kahekordset palka.

Õhtuse ja öötöö eest makstakse erilist lisatasu vastavalt kollektiivlepingu tingimustele.

Õnnetusjuhtumikindlustus

Soomes soome tööandja teenistuses olev töötaja kuulubkindlustamisele seadusandluses sätestatud õnnetusjuhtumikindlustusekaudu. See hõlmab õnnetusjuhtumid nii tööl olles, tööleminekul kui katöölt tulekul.

Kui välismaine tööandja on lähetanud oma töötajad ajutiselt Soometööle, võib töötaja olla kindlustatud lähetajamaa kindlustusühingus jakindlustusmaksud makstakse sel juhul vaid sinna. Lähetavast maast tuleb sel juhul tavaliselt hankida nn. lähetatud töötaja tõend, kui ontegemist EU/ETA- või sotsiaalkindlustuselepinguga liitunud maaga. Nendel juhtudel võib töötaja hüvitiste saamiseks pöördudaTapaturmavakuutuslaitosten Liitto (ÕnnetusjuhtummikindlustusühinguteLiit) poole.

Puhkeajad

Kui igapäevase tööaja kestus on vähemalt 6 tundi, antakse töötajalevähemalt 30 minutiline puhkeaeg (söögivaheaeg), ööpäevase puhkeajapikkus on vähemalt 11 tundi ja nädalase puhkeaja pikkus vähemalt 35tundi.

Töötervishoid

Tööandjal peab olema töötervishoiuleping töötervishoiuteenuseid pakkuva asutusega.

Aastapuhkus

Töötajale makstakse tasu ka aastapuhkuse ajal. Aastapuhkust kogunebtavaliselt 2 (alla aasta kestnud töösuhte korral) või 2,5 päevatööloldud kuu kohta. Väljateenitud aastapuhkust ei või vahetada rahaks,väljaarvatud juhul, kui aastapuhkust ei peeta töösuhte lõppemisestjohtuvalt. Sel juhul tuleb maksta kasutamata aastapuhkuse eest rahalisthüvitist. Kasutamata aastapuhkuse rahalist hüvitist tuleb maksta kasiis, kui aastapuhkust välja ei teenita (kuu jooksul on töötunde vähemkui 35 ja tööpäevi vähem kui 14).

Kasutamata aastapuhkuse rahaline hüvitis on 9 - 11,5% puhkusemääratlemise aasta tööloldud aja töötasust ilma ületunni- jatootmishädavajaduse korral tehtud tööde lisatasudeta, ehitusalal 18,5 %.

Kasutamata aastapuhkuse rahalist hüvitist tuleb maksta töösuhtelõppemisel või eraldi kokkuleppe alusel palga väljamaksmisel igalpalgaperioodil. Paljude kollektiivlepingute kohaselt on töötajal õiguslisaks puhkusetasule saada puhkuselt naasmise tasu, mille suurus ontavaliselt pool puhkuse tasust.

Viimeksi päivitetty: 13.06.2013