0323 metsaala EST

Töökoha teadaanne 3/2023 | Avaldatud 15.5.2023

Töökaitseasutus teostab metsandusalal kontrolle, et jälgida võõrtööjõu kasutamist Soomes. Kontrollide abil vaadeldakse ennekõike seda, kas tööandja on korraldanud töötaja töötamisõiguse ja kas järgitakse kollektiivlepingu sätteid. Kontrolle tehakse nii Soome kui ka välismaistes ettevõtetes.

Sellesse teadaandesse on koondatud teavet metsandusala tööandjate kohustuste kohta Soomes. Kohustused kehtivad ka ettevõtetele, kes lähetavad töötajaid Soome.

Selless teadaandes selgitatakse ainult mõningaid tööandjate kohustusi Soomes. Lisateavet tööandja kohustuste kohta saab töökaitseasutuse veebiteenusest Tyosuojelu.fi soome, rootsi ja inglise keeles.

Palgad ja muud töötingimused on sätestatud kollektiivlepingus. Metsandusala kollektiivlepingud on toodud soome, inglise ja vene keeles.

Töökaitseasutustena toimivad Soomes regionaalhaldusametite töökaitse vastutusalad.

Teadaandes selgitatakse järgmisi teemasid:
Tööaja teatised | Töö keerukusele vastav palk | Sisenemispalga kasutamine | Tulemuspalk | Töösõitudeks kulunud aja hüvitamine | Hüvitis sõidukijuhtimise eest | Majutushüvitised | Tööajaga seotud hüvitised | Tööaja lühendamine | Korraline puhkus | Töötervishoid | Töötamisõigus | Hermese mobiilirakendus | Kui lähetate töötajaid Soome

Tööaja teatised

Metsandusala kollektiivlepingu kohaselt esitab töötaja tööandjale eraldi kokku lepitud viisil tööaja teatise. Tegelik tööaeg registreeritakse vähemalt ¼ tunni täpsusega. Tegelikuks tööajaks loetakse aega, mille jooksul töötaja on tööandja jaoks töökohal kättesaadav. Ajapalgaga töö puhul võib kokku leppida, et töösõidud kuuluvad tööaja hulka. Raietööde puhul arvatakse töösõidud tööaja hulka sõltumata palgamaksmise alustest. Tööandja peab töötajate tööaja teatiseid säilitama palgaarvestuse osana ja esitama need vastava nõude korral töökaitseasutusele.

Töö keerukusele vastav palk

Töötajale tuleb määrata individuaalne ajapalk, mis fikseeritakse töölepingus. Individuaalse ajapalga puhul võetakse arvesse töö keerukust ja töötaja töökogemust. Kuupalk saadakse, korrutades individuaalse ajapalga 172-ga.

Kollektiivlepingu I keerukuskategooria palka võib maksta juhul, kui töötaja ei tee oma töö kvaliteedikontrolli ega mõõtmisi. Sellisel juhul määrab tööd tööde teostamise kohas tööjuht, kes tööd jälgib ja tööde eest vastutab. I keerukuskategooria alla kuuluvate tööde näiteks võib tuua puhastustööd, mille käigus eemaldatakse kõik puhastatava ala puud.

Kui töötaja töötab iseseisvalt ja teeb kvalitatiivseid valikuid, tuleb maksta vähemalt II keerukuskategooriale vastavat palka. Näiteks istandiku harvendamine, puhastamine ja istutamine on tavaliselt II keerukuskategooriale vastavad tööd.

Sisenemispalga kasutamine

Töötajale võib maksta nn sisenemispalka selle aja eest, mil töötaja alles õpib metsatöid. Seda saab siiski teha kuni 3 kuu jooksul. Sisenemispalgaga töötajal puudub eelnev töökogemus ja ta ei tööta iseseisvalt. Sellisel juhul tuleb töötajat hoolikalt juhendada ja jälgida, et ta töötaks ohutult. Selle aja jooksul makstakse töötajale ajapalka, sest eelneva töökogemuseta töötaja ei saa arvestada tulemuspalga aluseid enne, kui ta on omandanud teatud töökogemuse.

Tulemuspalk

Tulemuspalka kasutatakse peamiselt II keerukuskategooria tööde puhul, kus töötaja käib iseseisvalt tööobjektil ning mis nõuavad tavapäraseid kutseoskusi ja vastutust. Tulemuspalga alused tuleb kokku leppida objektipõhiselt enne tegeliku töö alustamist ja palga määramise alused tuleb töötajale kirjalikult teatavaks teha.

Kui töötaja töötab tavapärase tulemuspõhise töötempoga, peab tulemuspalk ületama töötaja individuaalset ajapalka kahe kuu pikkuse vaatlusperioodi jooksul. Tavapärase tulemuspõhise töötempo all mõistetakse vastavates tööoludes ja samalaadse töö raskuse puhul tulemuspalgaga töös saavutatavat keskmist töömahtu tunnis. Tulemuspalga alused peavad olema kõigile tulemuspalga saajatele ühesugused – seega on alused objektipõhised, kuigi tulemuspalka hinnatakse individuaalse palga alusel. 

Töösõitudeks kulunud aja hüvitamine

Kui töötaja igapäevased töösõidud majutuskohast töökohta ja tagasi ning tööobjektide vahel ületavad 54 km, tuleb töötajale maksta töösõiduks kasutatud aja hüvitist iga sõidetud kilomeetri eest. Töökaitseasutus võib nõuda, et tööandja esitab arvepidamise, mis võimaldab kindlaks teha, kas hüvitise maksmise alus oli olemas.

Hüvitis sõidukijuhtimise eest

Kui töötaja veab oma töösõitudega seoses tööandja autos teisi töötajaid, tuleb talle maksta sõidukijuhtimise sõidutundide eest individuaalset ajapalka.

Majutushüvitised

Kui töötaja alaline elukoht ei asu Soomes, loetakse tema alaliseks elukohaks see eluruum, kus ta Soome tulles majutub. Selle eluruumi aadress märgitakse töölepingusse töösõitude alguspunktiks. Esimesele elukohale järgnevate töökoha eluruumide korraldamine on tööandja vastutusel. Alates teisest majutuskohast tuleb töötajale maksta metsandusala kollektiivlepingule vastavat hooldus- ja koduskäimishüvitist. Tööandja peab nõude korral esitama töökaitseasutusele aruande majutuskohtade kohta.

Tööajaga seotud hüvitised

Tavapärane tööaeg on 8 tundi päevas ja 40 tundi nädalas. Kui on kokku lepitud töötamine rohkem kui 8 tundi päevas või 40 tundi nädalas, tuleb töötajale maksta kollektiivlepingu kohast ületunnitasu, kui tööaeg ei ole kokku lepitud keskmiselt.
Keskmise tööaja kohta on kollektiivlepingus eraldi sätted ja selle kohaldamine eeldab tööaja ühtlustamissüsteemi koostamist. Kui tööaeg ei ühtlustu keskmiselt 40 tunnile nädalas, makstakse ületundide eest 50% kõrgemat palka. Pühapäevatöö eest tuleb maksta 100% kõrgemat palka.

Tööaja lühendamine

Töötajale koguneb töösuhte käigus tasustatavaid tööaja lühendamise vabu päevi kollektiivlepingus eraldi kokku lepitud moel. Kuni 2 kuu pikkuse töösuhte puhul võib kokku leppida, et tööaja lühendamise vabad päevad makstakse palgamaksmisel välja rahaliselt. Hüvitise suurus on 5,9% töötaja palgast.

Korraline puhkus

Üle kahe kuu kestva töösuhte puhul makstakse töötajale puhkusepalka ja puhkuseraha kollektiivlepingu korralise puhkuse sätete kohaselt. Kui töösuhe kestab kuni kaks kuud, võib töötajale maksta puhkusepalka 13,5%-lise puhkusehüvitisena palgamaksmise käigus.

Töötervishoid

Tööandja peab korraldama oma töötajatele Soomes seadusjärgsed töötervishoiuteenused. Töötervishoiuteenused tuleb korraldada alati, ka juhul, kui töötajaid on ainult üks või töö on lühiajaline. Tööandja peab hoolitsema selle eest, et töötervishoiuasutus viib läbi töökoha uuringu ja lisaks töötajate tervisekontrolli, kui töö põhjustab erilist haigestumisohtu.

Töötamisõigus

Tööandja peab tagama, et välisriigi töötajal on Soomes töötamisõigus. ELi kodanikel on piiramatu töötamisõigus. Ülejäänud vajavad Soomes metsandussektoris töötamiseks luba. Tööandja peab säilitama andmeid töötamisõiguse aluste kohta kaks aastat pärast töösuhte lõppu.

Hermese mobiilirakendus

Põllumajandus- ja metsandusala välismaa hooajatööliste jaoks on loodud Hermese rakendus, mis on kasulik ka tööandjatele. Rakendus sisaldab põllumajandus- ja metsandusalal töötamise peamisi nõudeid inglise, rootsi, soome, ukraina ja vene keeles.
Rakendus võimaldab töötajal ja tööandjal hõlpsasti kontrollida, kuidas on kokku lepitud tööaja, vabade päevade ja haigestumisega seotud küsimused. Rakendus lihtsustab suhtlemist ja keelebarjäär ei ole takistuseks, sest rakenduse kõik keeleversioonid on sama sisuga ja keeli on omavahel lihtne vahetada. Rakenduse saab alla laadida rakenduste veebipoodidest ja aadressilt Hermesapp.fi.

Kui lähetate töötajaid Soome

Kui väljaspool Soomet asuv ettevõte lähetab töötajaid Soome, on tal lisaks eespool nimetatule ka mõned erikohustused.

Teavitamiskohustus

Lähetav ettevõte peab enne töötamise alustamist Soomes esitama töökaitseasutusele avalduse töötajate lähetamise kohta. Avalduse võib esitada kohe pärast töötajate lähetamise lepingu sõlmimist. Avaldus peab olema esitatud hiljemalt enne lepingukohaste tööde alustamist Soomes.

Lisateavet leiate Tyosuojelu.fi lehelt Teavitamiskohustus. Veebiteenus on saadaval soome, rootsi ja inglise keeles.

Esindaja määramine ja teabe kättesaadavaks tegemine

Töötajaid Soome lähetaval välismaa ettevõttel peab olema Soomes esindaja, kes on lähetatud töötajatele ja ametiasutustele kättesaadav kogu lähetusaja jooksul. Esindajal peab olema Soomes aadress, kust teda kätte saab. Lähetav ettevõte peab hoidma ettevõtet ja lähetatud töötajaid puudutavad andmed Soomes kättesaadavad kogu lähetusaja jooksul. Praktikas toimub see Soomes määratud esindaja kaudu.

Lisateavet leiate Tyosuojelu.fi veebilehelt Tööandja esindaja ja Andmete säilitamineall. Veebiteenus on saadaval soome, rootsi ja inglise keeles.

Lähetatud töötaja töötamisõigus

ELi kodanikel on Soomes piiramatu töötamisõigus. Kolmanda riigi kodanik vajab töötamiseks vastavat õigust andvat elamisluba.
ELi liikmesriigist Soome tööle lähetatud kolmanda riigi kodanik ei vaja Soomes töötamiseks luba, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

  • Tööandja on teises ELi/EMP riigis resideeruv ettevõte.
  • Töötaja on lähetatud töötaja ehk ta töötab tavaliselt lähteriigis.
  • Töötajal on lähteriigis elamis- ja tööluba, mis kehtib ka siis, kui Soomes töötamine lõpeb.
  • Tööaeg Soomes on kuni 90 päeva 180-päevase perioodi jooksul.
  • Töö Soomes on ajutine, mis tähendab, et telliva ettevõtte ja välismaa ettevõtte vahelise töövõtulepingu kestus ei ületa 6 kuud.

Tuleb arvestada, et eespool nimetatud 90 päeva arvestamine ei katke juhul, kui töötaja vahepeal Soomest lahkub näiteks puhkuse või haiguse tõttu. Tööd ei tohi ka kunstlikult ajutiseks muuta, eraldades selle lühikesteks perioodideks.

Lisateave:
Vaneminspektor Merja Laakkonen
e-post on kujul [email protected]
telefon +358 295 016 976
Ida-Soome regionaalhaldusamet, tööohutuse vastutusala